Informatsioon: +370 61170170

Uudis: 2016 - kaunviljade aasta!

 

 

 

 

 

 

 

 

      2013. aastal teatas Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee, et 2016. aasta kuulutatakse rahvusvaheliseks kaunviljade aastaks. Selle initsiatiivi peamiseks eesmärgiks on rõhutada kaunviljade kui inimese organismile vajalike valgu- ja muude toiteainete allika tähtsust. Käesoleva lühikirjeldusega pakume teile rohkem teavet kaunviljade  kohta.

Kaunviljad – mis need on?

Kaunviljad on söödavate kaunviljaliste taimede seemned. Need seemned kasvavad taime kauna sees ning erinevad kujult, suuruselt ja värvilt. ÜRO toidu- ja põllumajanduse organisatsioon on nimetanud 11 kaunviljade tüüpi: aedoad, oad, herned, kikerherned, silmoad, tuviherned, maaoad, läätsed, hiireherned, lupiinid jt. Kaunviljatoite on kerge valmistada, need on tervislikud ja toitvad. Kaunviljade kasvatamist võib nimetada ökoloogiliseks põllunduseks, sest kasvuajal vähendavad need taimed kasvuhooneefekti tekitavate gaaside eraldumist ning parendavad mullastikku. Samuti ei ole kaunviljaliste kasvatamiseks vaja palju vett.

Kaunviljad – organismi parimad sõbrad!

Kaunvili on vähe rasvu sisaldav valguallikas, mis paistab silma suure kiudainete sisalduse poolest. Samuti on kaunviljades rohkesti organismile vajalikke vitamiine ja mineraale, eelkõige rauda ja kaaliumi, ning foolhapet. Kaunviljadest saame organismile vajalikke toiteaineid, mis on tervisliku toitumise osa. Paljude riikide toitumisspetsialistid soovitavad igapäevamenüüsse kindlasti lisada ka kaunvilju sisaldavad toidud. Teaduslike uuringutega on tõestatud, et inimesed, kes söövad päevas vähemalt pool tassitäit kaunvilju, saavad toidust rohkem kiudaineid, valke, kaaliumi, foolhapet, tsinki, rauda ja magneesiumi ning vähem küllastunud rasvhappeid. Kaunviljad on tähtis taimsete valkude allikas. Aedoad, läätsed, kikerherned ja herned sisaldavad valke 2-3 korda rohkem kui teraviljakultuurid (nisu, riis, hanemalts, kaer, oder ja mais). Näiteks tarvitades toiduks pool tassitäit läätsesid, saate valke sama palju kui ühest tassitäiest hanemaltsa seemnetest või kahest tassitäiest riisist või maisist. Võrreldes loomsete või muude taimse päritoluga valguallikatega, on kaunviljad odavamad ja ökoloogilisemad.

Kõik valgud koosnevad 20 erinevast aminohappest, millest üheksat nimetatakse hädavajalikuks, sest organism ise neid ei tooda ja me peame neid saama toidust. Enamik taimse päritoluga proteiine ei sisalda vähemalt üht vajalikku aminohapet. Seepärast on kasulik tarbida mitut erinevat taimset ja loomset valku, sest ainult nii saame varustada organismi kõigi vajalike aminohapetega. 

Kaunviljad sisaldavad rohkesti kiudaineid ja muid kasulikke süsivesikuid.

Üks tassitäis toiduks valmistatud kaunvilju annab organismile üle poole soovitatavast päevasest kiudainete normist. Kaunviljad sisaldavad lahustuvaid ja mittelahustuvaid kiudaineid. Lahustuvad kiudained aitavad hoida kehakaalu normis ning alandada vere suhkru- ja kolesteroolisisaldust. Mittelahustuvad kiudained parendavad seedimist ja tagavad regulaarse iste. Kaunvili on tähtis tervisliku ja tasakaalustatud toitumisrežiimi osa. Igapäevane kaunviljade söömine võib vähendada riski haigestuda vähk- või suhkurtõppe, erinevatesse südame- ja veresoonkonna haigustesse. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni arvestused näitavad, et ligikaudu 80% südamehaigustesse, insultidesse ja II tüübi suhkurtõppe haigestumisi ning ligikaudu kolmandikku erinevatest vähktõvehaigustest saaks vältida, kui inimesed loobuksid ebatervislikest toitumisharjumustest. Seepärast on eriti tähtis positiivsete toitumisharjumuste propageerimine ning selle lahutamatuks osaks on igapäevane kaunviljade tarvitamine. Eriti tähtis on see nendes riikides, kus tavapäraselt süüakse sagedamini loomseid valke või teraviljatooteid.

Teaduslike uuringutega on tõestatud, et kaunviljaliste kultuuride tarvitamine on seotud inimeste pika elueaga. Näiteks söövad pikaealised jaapanlased palju sojaube, tofut, nattoube, misot, rootslased pruune ube ja herneid, Vahemeremaade rahvad aga tarvitavad toiduks rohkesti läätsesid, kikerherneid ja valgeid aedube. Seega võib järeldada, et inimesed, kes söövad iga päev kaunvilju, elavad kauem.