Informatsioon: +370 61170170

Artišokid

Artišokid

Artišokid

Mitmeaastane taim, mis on pärit Vahemere piirkonnast ja mida tänapäeval kasvatatakse ka Euroopas ja Põhja-Ameerikas.

100 g artišokki – 57 kcal

Artišokk sisaldab kiudaineid, rauda, kaltsiumi, kaaliumi, fosforit, vitamiine B1, B2, PP ja C.

Kuidas seda süüakse

Artišoki söödavateks osadeks on õisiku põhi ja lehemass. Artišoki tüvi ja tipp lõigatakse ära, tumenemise vältimiseks piserdatakse neile sidrunimahlaga ja keedetakse 20 minutit soolvees. Lehti kastetakse vastavalt maitse-eelistustele kastmetesse või dippidesse ja viljaliha süüakse ära; samas südamikku ehk õisiku põhja, mida peetakse selle köögivilja maitsvaimaks osaks, süüakse eraldi või lisatakse salatitesse.

Artišokid on head tervisele

Tänu inuliini-tüüpi suhkru sisaldusele tohivad artišokki süüa ka diabeetikud. Artišokke kasutatakse sageli ka vere kolesterooli ja triglütseriide alandavate ravimite valmistamisel. Artišoki lehed sisaldavad ka flavonoide, mis reguleerivad maksa ja sapipõie talitlust. Flavonoide peetakse võimsateks antioksüdantideks – need võitlevad vabade radikaalidega ja vähendavad vähiriske.

Afrodisiaakum

Juba iidsetel aegadel pandi tähele artišoki tervendavaid omadusi. Artišoki südamena tuntud õisiku õrna põhja tuli süüa toorelt või keedetult, see pidi olema suurepärane vastumürk mehe-naise vahelistele romantilist laadi probleemidele ja enamgi veel...

Naturaalne kosmeetikavahend

Artišokk on väärtuslik tooraine kosmeetikas ja kosmeetikatoodete valmistamisel. See kuulub piimade, kreemide, toonikute ja kosmeetiliste maskide koostisesse. Artišokk toimib kaitsva, puhastava, steriliseeriva ja nahka pinguldava vahendina, hoiab ära põletikke ja ravib aknet. Sel on ka valuvaigistav, viiruse- ja allergiavastane toime.