Informatsioon: +370 61170170

Tšilli

Tšilli

Tšilli

Vürtsikas kibepaprika (capsicum frutescens) sugukonna sort. Pärit on see Lõuna-Ameerikast ning seda kasvatatakse selle ebatavalise maitse tõttu.

100g tšillit – 40 kcal

Sisaldab naatriumi, kaaliumi, kaltsiumi, magneesiumi, beetakaroteeni ning vitamiine B1, B2, B6, C ja E.

Maailma vürts

Tšilli on vürts, mida tuntakse üle terve maailma ja hinnatakse paljude rahvaste, eriti India ja Mehhiko köögis. Enamasti kasutatakse seda kuivatatult või pulbrina, kuid ka värskelt või marineeritult. See täiustab ja tugevdab suurepäraselt toitude maitset ning on tuntud ka soojendavate omaduste poolest. Viimasel ajal on seda ka maiustustes ja magustoitudes, näiteks šokolaadis, ja seda nii tavalisel kujul kui ka kuumalt serveerituna.

Terav ja tervislik

Tšilli sisaldab kapsaitsiini – alkaloidi, mis annab tšillile selle terava maitse. Vürtsil on mitmeid tervislikke omadusi ning seda kasutatakse valuvaigistites ja soojendavates salvides. Kapsaitsiin soodustab ainevahetust ja seedimist, mis teeb tšillist dieettoitude väärtusliku koostisosa. Käesoleval ajal uuritakse kapsaitsiini kasutusvõimalusi vähiravis. Tšilli on ka askorbiinhappe ehk C-vitamiini allikas.

Scoville’i skaala

1912. aastal töötas Ameerika keemik Wilbur Scoville välja nn Scoville'i skaala, millega hinnata toitude, eriti tšillipipra tulisust. Tšillide tulisuse aste sõltub nende sordist ning kasvatamise tingimustest. Scoville’i skaala hindab tulisuse astet, tuginedes kapsaitsiinisisaldusele.

Enesekaitseks kasutatav tšillipipar

Kapsaitsiini kasutatakse pipragaasi nime all tuntud pisargaasi tootmiseks. Selle koostisaine omadused on kasuks enesekaitsel, kuid tuleks meeles pidada, et pärast tšilli käsitsemist tuleb põhjalikult käsi pesta. Isegi kõige väiksema koguse kokkupuude kudede, silmade või naha õrnade või tundlike piirkondadega võib põhjustada ebameeldivaid tagajärgi.