Informatsioon: +370 61170170

Sibul

Sibul

Sibul

Maailma kõige levinum köögivili. Kasutusel ka kui tervisetoode.

100 g sibulat – 40 kcal

Sibul sisaldab kiudaineid, proteiini, magneesiumi, fosforit, rauda, naatriumi, kaltsiumi, kaaliumi, vitamiine A, B1, B2, B6, C, PP.

Saab jagu baktereist

Sibula põletikke ärahoidvad ja antibakteriaalsed omadused on väga kõrgelt hinnatud. Selle mahl sisaldab fütontsiide – looduslikke antibakteriaalseid aineid. Tasub teada, et antibakteriaalsete ainete poolest on rikas eelkõige toores sibul, aga see on kasulik isegi keetes või aurutades.

Alandab kolesterooli, tugevdab südant ja hoiab ära vähki

Sibul aitab võidelda kolesterooliga, samuti vähendab märkimisväärselt selle taset. Sellel on ka verd vedeldavad omadused, mis vähendavad veenide ummistumise ohtu, ning see alandab vererõhku, kaitstes südant. Teostatud on laialdaselt uuringuid, mille eesmärgiks on kindlaks teha, kas igapäevane sibulasöömine või sibulatoodete tarvitamine võiks alandada vähiohtu.

Paneb pisarad jooksma

Miks tekivad sibula lõikamisel pisarad? See tuleneb sulfoonhappest, mis tekib sibulas toodetavate LFS ensüümide segunemisel aminohapetega, mis sisaldavad väävlit - see ärritab kurku ja pisarakanalit ning tekitab pisaravoolu. Kui närida peterselli või kohviuba, võime selliseid sümptomeid vähendada.

Sibulateta poleks Egiptuse püramiide...

Sibula ajalugu ulatub vähemalt 3000 aasta tagusesse aega ning pärit on see köögivili Aasiast ja Indiast. Tänu roomlastele jõudis sibul Euroopasse ning Christoph Kolumbus viis selle teisele poole ookeani. Sibulast tehtud joonistusi on avastatud ka Egiptuse püramiididest, sibulad olid toit orjadele, kes püramiide ehitasid, kuna hoidsid tõhusalt ära haiguste levikut. Tänapäeval kasvatatakse sibulat üle terve maakera ning see on oluline koostisaine kõigi kontinentide köökides.

TOODETE VASTAVUST KÄESOLEVALE KÖÖGIVILJAD

RETSEPTID SELLELE KÖÖGIVILJALE