Informatsioon: +370 61170170

Oad

Oad

Oad

Ühe- või mitmeaastane taim liblikõieliste sugukonnast. Kasvatatakse selle toitvate kaunade või kaunades asuvate seemnete pärast. Pärit Põhja- ja Kesk-Ameerikast ning Indiast. Nüüdisajal kasvatatakse seda ülemaailmselt.

100 g annab 26 kuni 346 kcal

Sisaldab köögiviljaproteiine, kaltsiumi, fosforit, kaaliumi, rauda ja vitamiine B1, B6, C, K.

Söödav koos kaunadega

Itaallased ja prantslased on aretanud mittekiulise ubade sordi. Seda süüakse tervenisti – nii kaunu kui ka neis sisalduvaid seemneid.

Toitvad seemned

Peaaegu iga oasorti iseloomustavad kiulised kaunad ja neid kasvatatakse, et saada seemneid, mis on rikkad toitainete poolest. Seemned kuivatatakse ära ja säilitatakse kuivatatult. Lühikest aega enne söömist leotatakse neid vees, et valmistada erinevaid toite.

Oad, riis, kartulid

Oad kasvavad Ameerika ja Aasia troopilistes vööndites metsikuna. Taime viljaks on kaun, milles tavaliselt on peidus mitu seemet. Ubade paljusid sorte ja liike kasvatatakse inimeste peamise toidusena, seda eriti Lõuna-Ameerikas, kus nende osatähtsus toidulaual on samasugune nagu riisil Aasias ja kartulitel Euroopas.

Ubade suur suguvõsa

On olemas umbes 200 erinevat oaliiki. Kõige tuntumad neist on aeduba (roheline ja kollane), valge uba, punane uba (kidney), borlotti, õisuba (Mehhiko uba) jne.

Suurilmadaam

Ubade ajalugu arvatakse ulatuvat umbes 8000 aasta tagusesse aega. Need on lisaks maisile ja kõrvitsale üks Kolumbuse-eelse Ameerika köögi „kolmest õest“. Asteegid kasvatasid „ayacolt’i“ ehk ube koos maisiga, mis täitis ubade jaoks ronimisposti ülesannet. Tänapäeval on uba üks peamistest taimeproteiini allikatest maailmas. Seda võib leida iga kultuuri toiduretseptides. Olemas on 30 000 oasorti, sealhulgas üle 500 aretatud sordi.

TOODETE VASTAVUST KÄESOLEVALE KÖÖGIVILJAD

RETSEPTID SELLELE KÖÖGIVILJALE